K6igest 15 tundi hiljem olime juba Moskvas. Suur ehmatus - viimne kui inimene n2gi v2lja kui k6ril6ikaja, kelle ainsaks sooviks on me taskud tyhjaks teha ja elutud kehad kuskile rentslisse visata. Seadsime end hirmunult rongijaama nurka istuma, kust mina ja Tauno 14 tunni jooksul liikuda ei julgenud - elu tundus liiga hinnalisena. Silver ja Jaan v6tsid julguse kokku ja asusid Kremli otsima, kuid edutult. Vaksalis kusevad joodikud, rahan2ljas mustlased ja 15-rublane WC j2tsid Moskvast ysna nigela mulje. Nagu lambatalled hundikarja keskel - tipphetkel nillis meid korraga 3 p2tikampa.
Pidev kaardim2ng ja t2ringud p22stsid siiski p2eva ja kell sai ootamatult pool 12. Perroon 4 ja rong!

No comments:
Post a Comment