Wednesday, May 7, 2008
Tuesday, April 22, 2008
23.03-28.03 Hyvasti Hiina, tere Vietnam
Hilis6htul ronisime kangete kontidega meid tagasi Kunmingi s6idutanud bussist maha ja asusime juba tuttavaks saanud teed pidi juba tuttavaks saanud hosteli suunas k6mpima. 20 kilosed seljakotid muutsid need 2 kilomeetrit, mis Kunmingi bussijaama kesklinnast eraldavad tyytult pikaks ja korisev k6ht kippus vastu selgroogu kleepuma. Seega on m6istetav, et me n2od ei olnud just naerul kui selgus, et meie jaoks hostelis enam ruumi ei olnud. Asusime mornilt odavat 88maja otsima ning p2rast kahetunnist keerutamist ja seiklemis me yhe leidsimegi. Paar j2rgmist p2eva m88dusid Lynni ja ta s6prade seltsis, kes l6ppkokkuv6ttes ysnagi tyytuteks muutusid. Vaheldus oli teretulnud ja 6nneks polnud hostelis uute tutvuste leidmine keeruline.
Kui me 28. 6htul koos Jaani ja Isheriga bussijaama jalutasime, ei olnud meil aimugi, et meid ees senise elu yks ebamugavaim 88p2ev ootab. J2tsime kalliks saanud L6una-Korealasega hyvasti ja ronisime bussi, mis meid t2itsa Vietnami piiri juurde Hekuosse viima asus. Sinna me l6puks j6udsimegi, 12 tundi hiljem ja ylipahuratena, sest bussijuht pidas vajalikuks igast teele j22vast august l2bi s6ita ja me viimsegi une r88vida.
Piiriyletus l2ks muretult ja olimegi Vietnamis. Rongis6it Hanoisse osutus aga veelgi p6rgulikumaks kui seni kohutavana tundunud buss.
15 tundi hiljem olime aga Hanois ja kogu piin j2i minevikku.
Kui me 28. 6htul koos Jaani ja Isheriga bussijaama jalutasime, ei olnud meil aimugi, et meid ees senise elu yks ebamugavaim 88p2ev ootab. J2tsime kalliks saanud L6una-Korealasega hyvasti ja ronisime bussi, mis meid t2itsa Vietnami piiri juurde Hekuosse viima asus. Sinna me l6puks j6udsimegi, 12 tundi hiljem ja ylipahuratena, sest bussijuht pidas vajalikuks igast teele j22vast august l2bi s6ita ja me viimsegi une r88vida.
Piiriyletus l2ks muretult ja olimegi Vietnamis. Rongis6it Hanoisse osutus aga veelgi p6rgulikumaks kui seni kohutavana tundunud buss.
15 tundi hiljem olime aga Hanois ja kogu piin j2i minevikku.
Wednesday, March 26, 2008
16.03-22.03 Dali, wo ai ni
Palusime taksojuhil end hommikul Kunming-Dali maantee 22rde viia, et edasi h22letada, ent koht oli niiv6rd vilets, autojuhid niiv6rd n6medad ja poisiklutid niiv6rd uudishimulikud, et s6itsime tagasi linna, et bussiga Dalisse vurada. Piletite ostmine on Hiinas omaette fiasko - k6ikjal on n6nda palju seletajaid ja nillijaid, et meiesugused kylapoisid satuvad kergesti segadusse. Saime piletid juba soetatud, kui yks memmeke "Dali, Dali, come with me" seletama hakkas ja meid kuskile suvabussi istuma sokutas. V2ljas6it venis - bussijuht suutis teisele otsa s6ita ja jaamast v2lja man88verdamine ei olnud tal samuti kuigi h2sti k2pas. Lisaks kokkupressitud ja ebamugavale s6idule j6udsime Dali asemel hoopis Xiaguani, mille hiinakeelne nimi kindla segaduse tekitamise nimel "Uus Dali" on.
6igesse Dalisse j6udsime juba 6htuh2maruses ja asusime peat2navalt, Fuxing Lult pingviine otsima, mis meid peidetud hostelisse juhtima pidid. Esimene 6htu m88dusgi m88da linna lonkides ning ganjamemmede yle imestades. Nimelt on Dalis v6rdlemisi vaba narkokultuur ja t2navatel on ca. 60 aastased memmekesed, kes sulle "Smoka ganja, very gooda, very cheapa" k6rva sosistavad. Mida kauem Dalis olla, seda muhedamad nad tunduvad ja kui nendega yhe p2eva jooksul t2navanurgal 6 korda kokku satud, ei oska muud teha kui naerda.
J2rgmise p2eva eesm2rk oli j2llegi k6mpimine ja Prantsusmaalt kohale s6itnud alt-rocki kuulamine. L2bi raskuste me kontserdipaika j6udsimegi ja kahetses vaid rahakott. Muusikaelamusest tulenevalt oli j2rgmine p2ev vilets ja syndmustevaene, kuid ka sellised sinised kolmap2evad peavad olema.
Hommikul otsustasime viimsegi pohmelliaatomi v2lja higistada ja asusime yle 4100m. k6rgust m2etippu vallutama. K6ik algas roosiliselt - t6us oli lauge ja ilm s2rgigi jaoks liiga soe. Poolel teel vahepeatusesse ristusid me teed gondlitega, mis laisad turistid vaevata loodusimet kaema s6idutasid. Olime samuti laisad ja ronisime mitmete ehmunud silmapaaride saatel posti otsa ja hyppasime toolidele. J2llegi 45 krooni s22stetud ja adrenaliinilaks veel pealekauba. Nautisime tasuta s6itu ja asusime edasi ronima. Roosilisusest oli nyyd asi kaugel - umbes 3000m. pealt hakkas me ryhkimist takistama lumevaip ning on siililegi selge, et p6lvini valge ollus ja tennised, Jaani puhul sandaalid, ei ole just parim combo. Piitsutasime end kyll edasi, kuid paarsada meetrit enne tippu kadus varvastest tunne ja hirmus kylm puges me hella naha vahele. P88rdusime tagasi ja unistasime soojast...
J2rgmisel hommikul t6usime valutavate kintsude kiuste jalgele ja hakkasime uimerdama. Dalis ongi k6ige vajalikum oskus lihtsalt olemine. Istud Renmin Lul, viipad tuttavatele n2gudele, naerad ganjamemmede yle ja istud, viipad ja naerad. 6htupoolikul j2llegi seltsielu, mis iga veedetud p2evaga j2rjest meeldivamaks muutus. Kuulsime ka kuumaveeallikast, mis kuskil Xiaguani l2histel vaevatud reisilisi ootavad ning j2rgmisel hommikul asusimegi nende poole v2ntama.. Ent m6istetavalt pidi midagi ikka n2ssu minema ja poolel teel hakkas vihma sadama, mis peagi meeletuks padukaks yle l2ks. Allikaid me loomulikult ei leidnud ning Jaanil purunes ka rattakumm, mis minu jaoks yksinda tagasi Dalisse v2ntamist t2hendas. L2bi kylma ja m2rja j6udsingi sooja teki alla.
Sedasi kohati uimerdades, kohati energiat kulutades me aeg Dalis ymber saigi ja pidime suunduma tagasi Kunmingi Vietnami viisat vormistama.
6igesse Dalisse j6udsime juba 6htuh2maruses ja asusime peat2navalt, Fuxing Lult pingviine otsima, mis meid peidetud hostelisse juhtima pidid. Esimene 6htu m88dusgi m88da linna lonkides ning ganjamemmede yle imestades. Nimelt on Dalis v6rdlemisi vaba narkokultuur ja t2navatel on ca. 60 aastased memmekesed, kes sulle "Smoka ganja, very gooda, very cheapa" k6rva sosistavad. Mida kauem Dalis olla, seda muhedamad nad tunduvad ja kui nendega yhe p2eva jooksul t2navanurgal 6 korda kokku satud, ei oska muud teha kui naerda.
J2rgmise p2eva eesm2rk oli j2llegi k6mpimine ja Prantsusmaalt kohale s6itnud alt-rocki kuulamine. L2bi raskuste me kontserdipaika j6udsimegi ja kahetses vaid rahakott. Muusikaelamusest tulenevalt oli j2rgmine p2ev vilets ja syndmustevaene, kuid ka sellised sinised kolmap2evad peavad olema.
Hommikul otsustasime viimsegi pohmelliaatomi v2lja higistada ja asusime yle 4100m. k6rgust m2etippu vallutama. K6ik algas roosiliselt - t6us oli lauge ja ilm s2rgigi jaoks liiga soe. Poolel teel vahepeatusesse ristusid me teed gondlitega, mis laisad turistid vaevata loodusimet kaema s6idutasid. Olime samuti laisad ja ronisime mitmete ehmunud silmapaaride saatel posti otsa ja hyppasime toolidele. J2llegi 45 krooni s22stetud ja adrenaliinilaks veel pealekauba. Nautisime tasuta s6itu ja asusime edasi ronima. Roosilisusest oli nyyd asi kaugel - umbes 3000m. pealt hakkas me ryhkimist takistama lumevaip ning on siililegi selge, et p6lvini valge ollus ja tennised, Jaani puhul sandaalid, ei ole just parim combo. Piitsutasime end kyll edasi, kuid paarsada meetrit enne tippu kadus varvastest tunne ja hirmus kylm puges me hella naha vahele. P88rdusime tagasi ja unistasime soojast...
J2rgmisel hommikul t6usime valutavate kintsude kiuste jalgele ja hakkasime uimerdama. Dalis ongi k6ige vajalikum oskus lihtsalt olemine. Istud Renmin Lul, viipad tuttavatele n2gudele, naerad ganjamemmede yle ja istud, viipad ja naerad. 6htupoolikul j2llegi seltsielu, mis iga veedetud p2evaga j2rjest meeldivamaks muutus. Kuulsime ka kuumaveeallikast, mis kuskil Xiaguani l2histel vaevatud reisilisi ootavad ning j2rgmisel hommikul asusimegi nende poole v2ntama.. Ent m6istetavalt pidi midagi ikka n2ssu minema ja poolel teel hakkas vihma sadama, mis peagi meeletuks padukaks yle l2ks. Allikaid me loomulikult ei leidnud ning Jaanil purunes ka rattakumm, mis minu jaoks yksinda tagasi Dalisse v2ntamist t2hendas. L2bi kylma ja m2rja j6udsingi sooja teki alla.
Sedasi kohati uimerdades, kohati energiat kulutades me aeg Dalis ymber saigi ja pidime suunduma tagasi Kunmingi Vietnami viisat vormistama.
Saturday, March 22, 2008
13.03-15.03 Kunming
Leidsime kiiresti linna yhe odavaima 88maja ja l2ksime metropoli avastama. V2idetav "laid back atmosphere" oli t6epoolest olemas ja yleyldse j2ttis linn v2ga rahuliku ja m6nusa esmamulje. 6htul sattusime parki, kus Hiinale omaselt toimus synkroontants ja musttuhat activityt veel. Asusime moosekante kuulama, kui meie seltskonda pressis imekaunis Lynn. Paar lauset hiljem istusime juba baaris ning veetsime toredalt aega. 6htu venis pikaks ja sellest tulenevalt oli ka j2rgmine hommik v6rdlemisi uimane. P2eval otsisime yhte templit, mis kadunuks j2igi, 6htul aga lonkisime veinipudeliga juba tuttavasse parki, kus poolkogemata eelmisel 6htul tuttavaks saanud Lynni otsa komistasime. Tuli v2lja, et ta oli meid kooliv2ravas oodanud ja juba 3 tundi varem parki j6udnud... Me ei teadnud asjast midagi ja paar sorryt panidki ta uuesti naeratama.
Neiu lubas meile Kunmingi imelist 88elu tutvustada ja viia sinna, kus on "lot of singing and people". Pahaaimamatult hyppasime taksosse, kuid varsti lajatas reaalsus kuvaldaga p2he - auto peatus maja ees, millel vilkuv DISCODISCO epilepsiahool kaua oodata ei lasknud. Suundusime sisse, kus meid k6rvulukustav bass ja hiinlaste spetsialiteet, Budweiser j22 ja sidruniga ootasid. Jaan kaotas oma diskotantsusyytuse, mina j2in 6nneks kindlaks kui kalju. Kes siis diskop6randal rumbat tantsib... 6htu l6pp tuli 6nneks kiiresti, korjasime v2sinud s6brannad kokku ja s6itsime s88ma/magama.
Veelgi uimasem hommik ja s6it ylerahvastatud bussis ei olnud just paljulubav algus p2evale, kuid 6nneks saatus p88rdus. Tydrukud vedasid meid enda juurde, kuskile yhikasse linna teises otsas. Yhikasse, mis oli t2is ainult tydrukuid. Arusaadavalt tekitasid kaks karmi p6hjamaist mehehakatist seal parajat elevust. Kiire small-talk ja Coca-Cola hiljem olime juba... loomaaias! Otsisime edutult pandasid ja raiskasime yleliia palju raha l6bustuspargis, kus palju kymneaastaseid kohtasime. Tundsime end veidi rumalatena ja j2tsime karussellid pettunult maha. Lynn lubas meile imelisi "dogpandasid" n2idata, kuid koerpandad olid tyhipaljad karud. Yleyldse on loomaaiad n6medad kohad ja 6nneks lahkusime sealt peagi. Tydrukud tahtsid meid karaokebaari vedada, kuid kahjuks on mu suhted laulmisega veel halvemad kui tantsimisega ja keeldusime stiilselt. T8llerdasime linnas ja j2tsime kurvalt hyvasti - j2rgmisel p2eval pidime juba edasi Dalisse suunduma.
Neiu lubas meile Kunmingi imelist 88elu tutvustada ja viia sinna, kus on "lot of singing and people". Pahaaimamatult hyppasime taksosse, kuid varsti lajatas reaalsus kuvaldaga p2he - auto peatus maja ees, millel vilkuv DISCODISCO epilepsiahool kaua oodata ei lasknud. Suundusime sisse, kus meid k6rvulukustav bass ja hiinlaste spetsialiteet, Budweiser j22 ja sidruniga ootasid. Jaan kaotas oma diskotantsusyytuse, mina j2in 6nneks kindlaks kui kalju. Kes siis diskop6randal rumbat tantsib... 6htu l6pp tuli 6nneks kiiresti, korjasime v2sinud s6brannad kokku ja s6itsime s88ma/magama.
Veelgi uimasem hommik ja s6it ylerahvastatud bussis ei olnud just paljulubav algus p2evale, kuid 6nneks saatus p88rdus. Tydrukud vedasid meid enda juurde, kuskile yhikasse linna teises otsas. Yhikasse, mis oli t2is ainult tydrukuid. Arusaadavalt tekitasid kaks karmi p6hjamaist mehehakatist seal parajat elevust. Kiire small-talk ja Coca-Cola hiljem olime juba... loomaaias! Otsisime edutult pandasid ja raiskasime yleliia palju raha l6bustuspargis, kus palju kymneaastaseid kohtasime. Tundsime end veidi rumalatena ja j2tsime karussellid pettunult maha. Lynn lubas meile imelisi "dogpandasid" n2idata, kuid koerpandad olid tyhipaljad karud. Yleyldse on loomaaiad n6medad kohad ja 6nneks lahkusime sealt peagi. Tydrukud tahtsid meid karaokebaari vedada, kuid kahjuks on mu suhted laulmisega veel halvemad kui tantsimisega ja keeldusime stiilselt. T8llerdasime linnas ja j2tsime kurvalt hyvasti - j2rgmisel p2eval pidime juba edasi Dalisse suunduma.
Thursday, March 20, 2008
11.03-12.03 Teekond l22nde
2rkasime kyll varakult, kuid autojuht kes meid Lianzhousse viima pidi, oli siiski varajasem. Lugesime skeptiliselt j2etud kirja ning kartsime juba j2rjekordset ylesaamist, kuid 6nneks asjatult. Peagi istusime juba tuttavas autos ja vurasime Guangdongi ja Guanxi provitsi piiri poole. Lianzhous hyppasime autost maha ning asusime linnast v2lja jalutama, et edasi Guilini h22letada. Seda tehes saime loomulikult suurema t2helepanu osaliseks kui ameerikamaal pommiv88ga tantsiv Taliban endale ettegi oskaks kujutada. K6ikjalt k6lavad "ni hao" ja "hello" on juba t2iesti tavalisteks muutunud. Igastahes j6udsime tee 22rde ning peagi s6itsime t88lisi t2is topitud autos, mis meid kuskile Hezhou suunas viima pidi. Hiinlaste arusaam h22letamisest on aga veidi twisted - ca. 100km enne sihtkohta auto peatus ja juht n6udis meilt raha. P2rast "women dingbudong" korrutamist p6genesime bussile ja j2tsime ahne autojuhi meile vihaselt j2rele p6rnitsema. Kyll karmaseadus meile tulevikus k2tte maksab, kuid tyhja sellest.
J6udsime juba 6htuh2maruses Hezhousse ning asusime telkimiseks sobivat kohta otsima. P2rast kerget m2gironimist oligi koht leitud ja lisaks imeilusale vaatele oli ka uni magus. Hommikul 2rkasime varakult ning asusime edasi liikuma. Tunnike vehkimist ning juba istusimegi mikrobussis, mis meid Guilini suunas s6idutas. 6 s6idutundi hiljem, mille sisse mahtus ka soolikate ja muu s22rase s88mine, me sinna j6udsimegi.
Arvestades senist liikumiskiirust, ca. 200km p2evas, ning ehmatusega kaardilt Dali kaugust hinnates, j6udsime j2reldusele, et sinna h22letamiseks l2heks v2hemalt n2dal. Kuid viisad aegusid meil 17 p2eva p2rast... Kergendasime j2llegi rahakotte ja ostsime piletid Guilin-Kunming rongile. J2rgmisel hommikul olime juba Yunnani provintsi pealinnas.
J6udsime juba 6htuh2maruses Hezhousse ning asusime telkimiseks sobivat kohta otsima. P2rast kerget m2gironimist oligi koht leitud ja lisaks imeilusale vaatele oli ka uni magus. Hommikul 2rkasime varakult ning asusime edasi liikuma. Tunnike vehkimist ning juba istusimegi mikrobussis, mis meid Guilini suunas s6idutas. 6 s6idutundi hiljem, mille sisse mahtus ka soolikate ja muu s22rase s88mine, me sinna j6udsimegi.
Arvestades senist liikumiskiirust, ca. 200km p2evas, ning ehmatusega kaardilt Dali kaugust hinnates, j6udsime j2reldusele, et sinna h22letamiseks l2heks v2hemalt n2dal. Kuid viisad aegusid meil 17 p2eva p2rast... Kergendasime j2llegi rahakotte ja ostsime piletid Guilin-Kunming rongile. J2rgmisel hommikul olime juba Yunnani provintsi pealinnas.
Thursday, March 13, 2008
10.03 Suundume l22nde!
Guangzhou suurte m88tmete t6ttu oli sealt v2ljah22letamine v6imatu, seega pidime k6igepealt bussiga kuskile 22relinna s8itma. M6eldud-tehtud ja paari tunni p2rast seisime juba p8ial pysti autosid nillimas. V6tsime Jaaniga suuna Dalile, Silver ja Tauno suundusid Xianmeni ja Hongkongi. Esialgsete plaanide j2rgi kohtume nendega umbes m2rtsi l6pus juba Vietnamis.
Esimene auto viis meid p2rast 2 tundi kestnud s8itu edasi... 80km. Auke, kraave ja lausa kuristikke t2is tee ajas ikka muigama kyll. Lisa veel ilus loodus ja teel t8llerdavad lehmad ja ongi Hiina valmis. Juba pimedas v8ttis meid peale noormees, kes s6itis kuskile kylakesse miljonikroonist koppa myyma. Otsustasime kaasa s8ita ning 6htu l6ppes kohalikega Pepsit ryybates ja uut koppa uudistades, pealegi saime tasuta hotellis 88bida.
Esimene auto viis meid p2rast 2 tundi kestnud s8itu edasi... 80km. Auke, kraave ja lausa kuristikke t2is tee ajas ikka muigama kyll. Lisa veel ilus loodus ja teel t8llerdavad lehmad ja ongi Hiina valmis. Juba pimedas v8ttis meid peale noormees, kes s6itis kuskile kylakesse miljonikroonist koppa myyma. Otsustasime kaasa s8ita ning 6htu l6ppes kohalikega Pepsit ryybates ja uut koppa uudistades, pealegi saime tasuta hotellis 88bida.
05.03-09.03 Tian Shan ja Guangzhou
Esialgu otsustasime Jaaniga kyll l22nde Wutai Shani 3000m. k8rgusel ilutsevat templit kaema minna, kuid Pekingi jabur transpordisysteem t8mbas sellele m8ttele kriipsu peale. Nimelt ei ole seal keskset bussijaama, vaid mitu-mitu v2iksemat, kust bussid vastavalt l6unasse, p6hja, l22nde jne. v2ljuvad. Loomulikult sattusime jaama, kust 6ige buss ei v2ljunud... Mis seal ikka, reisituhin oli n6nda suur, et ostsime piletid esimesele bussile l6unapoole. S6it m88dus karaokeselt ja 6 tunni p2rast tervitas meid industriaalne Ji'Nan. Linnadest tydinenud, s6itsime kohe edasi Tian'Ani, kus asub taoismi yks pyhamaid m2etippe, Tian Shan. Turbobussis8it, j6llitavad kohalikud, vetikasupp ja taksojuhiga kauplemine hiljem, olime juba m2e jalamil. K6ndisime ca. kilomeetri, kui meid piletiputka tervitas. Tuli v2lja, et k6ik, kaasa arvatud palver2ndurid peavad 60RMB maksva pileti ostma. Kergendasime j2llegi rahakotte ja liikusime edasi, otsisime telgile sobiva koha ja j2ime uudishimulikult hommikut ootama. 6nnetuseks 2ratas meid varahommikul kukebande, kes kellaajast kyll miskit ei teadnud, nimelt pidasid nad vajalikuks 5 tundi j2rjest kireda. Sel hetkel oli ainsaks sooviks m6ne harjalise 2ratuskella kombel vastu seina viskamine. Kuna uni ei naasenudki, pakksime kodinad kokku ja asusime teele. Umbkaudu 5 ylirasket kilomeetrit hiljem j6udsime asulasse, kus veidi keha sai kinnitada ja Jaanile 88maja otsida, 2sja p6etud haigus ei lubanud tal edasi ronida. Mis alguses tundus raskena, muutus viimasel paarisajal meetril t2ielikuks piinaks, ca. 15kg kottidega pea pystloodis m2gedest ylesronimine ei olnud just meie parim oskus.
Kuid siiski - 10km ja 10000 astet hiljem olime tipus ja asi oli seda v22rt! Hunnik templikesi ja v6rratu vaade all ilutsevale maastikule surusid lihasevalu tagaplaanile. Kerge konserv ja sokolaad hiljem lesisime juba magamiskottides, et tuul telki yle kalju22re ei vii. 88 oli raske - ligi 10 kylmakraadi ei raatsinud plagisevatele hammastele puhkust anda ning j22tunud telgisein muutis ka tagumiku ysna tundetuks. Kell 6 andsime alla ja asusime kangetena asju pakkima.
Kohtusime Jaaniga, kellel samuti raske 88 seljataga, ning asusime Tian Ani tagasi h22letama, m8tetes pr6mmimas vaid yks - 1000km. l6unasse! Veetsime p2eva linnas ning 6htul hyppasime rongi, mis pidi meid Guanzhousse viima. Uni voodis oli magus ning 20 tunnine rongis6it k88mes.
Oh yllatust - ootasime v2ikest Guanzhoud, kuid piletimyyja eksituse t6ttu olime sattunud hoopis 5 miljoni elanikuga Guangzhousse. Ent katki polnud midagi - ilm oli meeldivalt soe ja inimesed s6bralikud.
Leidsime endale kiiresti tillukesel Saminani saarekesel 88maja ja asusime linna uudistama. Pargis laulvad-tantsivad inimesed, m6nusad t2navad ja... ilusad tydrukud j2tsid linnast unustamatu mulje. Lausa kahju oli sealt kaks p2eva hiljem lahkuda.
Kuid siiski - 10km ja 10000 astet hiljem olime tipus ja asi oli seda v22rt! Hunnik templikesi ja v6rratu vaade all ilutsevale maastikule surusid lihasevalu tagaplaanile. Kerge konserv ja sokolaad hiljem lesisime juba magamiskottides, et tuul telki yle kalju22re ei vii. 88 oli raske - ligi 10 kylmakraadi ei raatsinud plagisevatele hammastele puhkust anda ning j22tunud telgisein muutis ka tagumiku ysna tundetuks. Kell 6 andsime alla ja asusime kangetena asju pakkima.
Kohtusime Jaaniga, kellel samuti raske 88 seljataga, ning asusime Tian Ani tagasi h22letama, m8tetes pr6mmimas vaid yks - 1000km. l6unasse! Veetsime p2eva linnas ning 6htul hyppasime rongi, mis pidi meid Guanzhousse viima. Uni voodis oli magus ning 20 tunnine rongis6it k88mes.
Oh yllatust - ootasime v2ikest Guanzhoud, kuid piletimyyja eksituse t6ttu olime sattunud hoopis 5 miljoni elanikuga Guangzhousse. Ent katki polnud midagi - ilm oli meeldivalt soe ja inimesed s6bralikud.
Leidsime endale kiiresti tillukesel Saminani saarekesel 88maja ja asusime linna uudistama. Pargis laulvad-tantsivad inimesed, m6nusad t2navad ja... ilusad tydrukud j2tsid linnast unustamatu mulje. Lausa kahju oli sealt kaks p2eva hiljem lahkuda.
PEKING 29.02-04.03
Meid, maapoisse rabas Peking oma suuruse ja sagimisega p2ris k6vasti. Rongijaamast v2ljasaaminegi tundus keeruline, r22kimata siis hosteli leidmisest. Kohalike abiga j6udsime l6puks Wangfujing Dajele, n8 main shopping streedile, mille l2heduses ka meie hostel olema pidi. Otsisime-otsisime ja l8puks ta yles leidsimegi, ilusti peidetuna teiste, suuremate hotellide taha. Kergendasime rahakotte, viisime kodinad tuppa, kuid varasest hommikutunnist hoolimata tundus magamine yleliigsena. K6igepealt tuli loomulikult k6ht t2is syya, p2rast seda aga murdus me vastupanu ja seedeprotsessid n8udsid oma energia.
Paar kiiret unetundi hiljem suundusime Silveriga linna uurima. Meeletu sagimine, autojuhid olid segamini ajanud piduripedaali ja pasuna, ylilyhikesed inimesed kes kuskil nabapiirkonnas siblivad ja rattateed laiemad kui Tallinn-Tartu maantee. L2ksime vooluga kaasa, laenutasime rattad ja suundusime Tiananmeni v2ljakule. M88dunud veristest syndmustest (1989. aastal tapeti siin sadu tudengeid, kes julgesid valitsuse vastu meelt avaldada, ka t2nap2eval pidavat valitsusevastased end protestim2rgina siin maha laskmas k2ima) polnud seal m2rkigi, oma koha olid sisse v6tnud hoopis turistidehordid ja suveniirimyyjad. M8ned fotosessioonid hiljem (noorte hiinlannade seas on "valged inimesed" v2ga popid ja kellel nendega koos pilt tehtud, on automaatselt tehtud tyyp) sattusime kokku yhe inglise keelt k8neleva neiuga, kes meid oma jutuga uimastas ja teed jooma vedas. K6ik oli ilus ja hea kuni arve toomiseni, 260(!!!!) RMB n2kku. Polnud muud teha kui maksta ja end kiruda, olime hotellis kyll ylelaskurite kohta lugenud, kes pahaaimamatuid turiste kallitesse baaridesse-pubidesse veavad ja selle pealt kopsaka summa kasseerivad, kuid pidasime end piisavalt kavalateks, et mitte nende konksu otsa sattuda. Ent raha on k6igest paber ja me ei lasknud sellel vahejuhtumil Pekingi ylihead muljet rikkuda. Ostsime telgid ja p2rast paari p2eva ammulisui ringik2imist p2rutasime l6unasse...
Paar kiiret unetundi hiljem suundusime Silveriga linna uurima. Meeletu sagimine, autojuhid olid segamini ajanud piduripedaali ja pasuna, ylilyhikesed inimesed kes kuskil nabapiirkonnas siblivad ja rattateed laiemad kui Tallinn-Tartu maantee. L2ksime vooluga kaasa, laenutasime rattad ja suundusime Tiananmeni v2ljakule. M88dunud veristest syndmustest (1989. aastal tapeti siin sadu tudengeid, kes julgesid valitsuse vastu meelt avaldada, ka t2nap2eval pidavat valitsusevastased end protestim2rgina siin maha laskmas k2ima) polnud seal m2rkigi, oma koha olid sisse v6tnud hoopis turistidehordid ja suveniirimyyjad. M8ned fotosessioonid hiljem (noorte hiinlannade seas on "valged inimesed" v2ga popid ja kellel nendega koos pilt tehtud, on automaatselt tehtud tyyp) sattusime kokku yhe inglise keelt k8neleva neiuga, kes meid oma jutuga uimastas ja teed jooma vedas. K6ik oli ilus ja hea kuni arve toomiseni, 260(!!!!) RMB n2kku. Polnud muud teha kui maksta ja end kiruda, olime hotellis kyll ylelaskurite kohta lugenud, kes pahaaimamatuid turiste kallitesse baaridesse-pubidesse veavad ja selle pealt kopsaka summa kasseerivad, kuid pidasime end piisavalt kavalateks, et mitte nende konksu otsa sattuda. Ent raha on k6igest paber ja me ei lasknud sellel vahejuhtumil Pekingi ylihead muljet rikkuda. Ostsime telgid ja p2rast paari p2eva ammulisui ringik2imist p2rutasime l6unasse...
Tuesday, March 4, 2008
Pekingis...
... on h2sti tore. S6idan rattaga ja olen kihvt. Tydrukud on ka ilusad
Homme j2tame Pekingi seljataha ja l2hme templeid vallutama
Homme j2tame Pekingi seljataha ja l2hme templeid vallutama
27.02-29.02
Zabaikalskis t2iendasime oma joogivarud, s6ime odavat tseburekki ja naersime lorude yle. Peatus kestis 4 tundi kuna rongil tuli rattad (!) vahetada, sest hiinlased peavad ju ikka erineva laiusega r88pavahed tegema. Tagasi rongi ja k6ik suundusid v2sinult vooditesse (kes oma, kes rinnaka rootsipiffi omasse). Peagi j6udsime vene piirile.
Suur p6kk piirivalvur tuli naeratades meie juurde ja jauras midagi huligaanidest ja abratna na ivangorodist. Meie aga m6istmata da-da. Oot-oot, mida??? Tuli v2lja, et vagunisaatja tahtis meid hirmutada ja k2skis piirivalvuril meid veidi 2hvardada. Sai oma tahtmise - istusime hirmunult vooditel ega julgenud iitsatadagi. Lppkokkuv6ttes laabus aga k6ik h2sti ja saime passidesse j2llegi uued templid. J2tnud vene piiri seljataha, viis uhke sotsialismirong meid edasi kahe riigi vahelisse neutraaltsooni ja siis edasi hiina piirile. Ootasime umbkeelset ametnikku, kuid kupeeukse avas hoopis klambritega ylinunnu tydruknaine. V6ta aga sylle ja kallista! Vastanud kysimusele "Do you have any drugs or weapons" eitavalt ja tema nunnususe yle awwitanud, yletasime piiri ja meid tervitas jahe Manzhuoli. Kuna piirialadel ja peatustes on rongis WC-d suletud, jooksis terve rongit2is inimesi end kergendama. Esmamulje Hiinast poleks saanud parem olla - jaamas mahedalt k6lav muusika, lausa koomiliselt s6bralikud ja hakkajad ametnikud ning yliodav COCA-COLA! Naguka neljal eelneval 6htul oli meie vagun t2is tantsu-tralli ja rahvusvahelist suhtlust. Mida ma keerutan - pidu kestis varahommikuni ja taarahulk oli muljetavaldav.
Veetsin paar tundi voodis ja juba j6udsime hommikuselt sagivasse Harbinisse, sealt edasi Changchuni ja Shenyangi. Viimane 6htu rongil m88dus nagu ikka... pidutsedes. Proovisime Silveriga ka nn. valget alkoholi ehk hiina viina, mis k6iki teisi 88kima ajas, kuid meile t2itsa meeldis. Keset peo tipphetke marssis vagunisaatja tuppa sisse ja kupatas meid koristama - m2rk Pekingi l2hedusest. K6ik sujus h2sti, kuni ma ei suutnud vastu panna kiusatusele omistada ''MOCKBA-PEKIN EKCPRECC'' laudlina. Eitasime siiski vargust ja p22sesin l6ppkokkuv6ttes puhta naha ja uue laudlinaga.
Peagi peatus rong l6plikult ning p22sesime meid 6 p2eva kammitsenud vanglast. Meid k6iki tervitas hommikuselt kaootiline PEKING!
Suur p6kk piirivalvur tuli naeratades meie juurde ja jauras midagi huligaanidest ja abratna na ivangorodist. Meie aga m6istmata da-da. Oot-oot, mida??? Tuli v2lja, et vagunisaatja tahtis meid hirmutada ja k2skis piirivalvuril meid veidi 2hvardada. Sai oma tahtmise - istusime hirmunult vooditel ega julgenud iitsatadagi. Lppkokkuv6ttes laabus aga k6ik h2sti ja saime passidesse j2llegi uued templid. J2tnud vene piiri seljataha, viis uhke sotsialismirong meid edasi kahe riigi vahelisse neutraaltsooni ja siis edasi hiina piirile. Ootasime umbkeelset ametnikku, kuid kupeeukse avas hoopis klambritega ylinunnu tydruknaine. V6ta aga sylle ja kallista! Vastanud kysimusele "Do you have any drugs or weapons" eitavalt ja tema nunnususe yle awwitanud, yletasime piiri ja meid tervitas jahe Manzhuoli. Kuna piirialadel ja peatustes on rongis WC-d suletud, jooksis terve rongit2is inimesi end kergendama. Esmamulje Hiinast poleks saanud parem olla - jaamas mahedalt k6lav muusika, lausa koomiliselt s6bralikud ja hakkajad ametnikud ning yliodav COCA-COLA! Naguka neljal eelneval 6htul oli meie vagun t2is tantsu-tralli ja rahvusvahelist suhtlust. Mida ma keerutan - pidu kestis varahommikuni ja taarahulk oli muljetavaldav.
Veetsin paar tundi voodis ja juba j6udsime hommikuselt sagivasse Harbinisse, sealt edasi Changchuni ja Shenyangi. Viimane 6htu rongil m88dus nagu ikka... pidutsedes. Proovisime Silveriga ka nn. valget alkoholi ehk hiina viina, mis k6iki teisi 88kima ajas, kuid meile t2itsa meeldis. Keset peo tipphetke marssis vagunisaatja tuppa sisse ja kupatas meid koristama - m2rk Pekingi l2hedusest. K6ik sujus h2sti, kuni ma ei suutnud vastu panna kiusatusele omistada ''MOCKBA-PEKIN EKCPRECC'' laudlina. Eitasime siiski vargust ja p22sesin l6ppkokkuv6ttes puhta naha ja uue laudlinaga.
Peagi peatus rong l6plikult ning p22sesime meid 6 p2eva kammitsenud vanglast. Meid k6iki tervitas hommikuselt kaootiline PEKING!
Thursday, February 28, 2008
22.02-27.02
Ei j6udnud veel asju kupeessegi viia ja juba uued tutvused - samas vagunis pesitsevad 4 rootsi neiut, kel plaanis t2pselt sama reis mis meil. Hiinast edasi Vietnami, Laosesse, Tai, Myanmar jne. Kupee esmasmulje oli ysna niru, tundus kuidagi eriti v2ike ja liiga euro. Kuid seadsime end mugavalt sisse ja olukord muutus ysna hubaseks. Esimene 6htu m88dus ysna syndmustevaeselt, olid ju k6ik v2sinud ja tahtsid p66nama keerata.
J2rgmine hommik ja esimene t2ispikk p2ev rongil. S6bralikud inimesed, palju 6lut ja pidu! Seltskond oli rahvusvaheline - yhes ruumis eestlased, rootslased, austraallane, inglased, venelane. Vahepeal k2idi ka pilukate juures hiina keelt purssimas. Leiutasime ka oma kylmkapi, ehk aknast v2lja rippuva 6lakoti, mis hoidis joogid m6nusalt kylmad. Palju nalja sai ka vagunisaatjaga, kes meid pidevalt mossitades miilitsa, kgb ja muu hirmutavaga vaigistada yritas. Kuigi h2sti tal see v2lja ei tulnud...
Siberi esmasmulje oli super - l6putud tyhjad v2ljad, olematu inimtegevus ja suurep2rane loodus. Linnadest j2ttis parima mulje Zabaikalsk. T2navatel jalutavad lehmad, sabatud koerad ja s6bralikud patsaanid kaalusid katkised majad ja suure vaesuse vabalt yle. Yllatav oli, et poisiklutid m2ngivad kodus arvutiga ja surfavad internetis, etskae globaliseerumist!
21.02-22.02 Tallinn-Moskva
Kella viieks oli Balti jaama kogunenud ebanormaalselt suur hulk karvaseid ja sulelisi - n2rveerivad vanemad, kurvad tydruks6brad ja kadedad kamraadid. Kogunenud, et heita veel viimane pilk neljale julgele noormehele, kes olid valmis teadmatusse p6rutama. M6ned fotod ja tugevad k2epigistused hiljem istusime juba Tallinn-Moskva rongis. Seadsime end mugavalt sisse, s6brunesime vagunisaatjaga ja nautsisime t2rkavat reisipalavikku. Hilis6htul eesti-vene piirile j6udnud, vahetasime tollit88tajatega veel viimased eestikeelsed s6nad ja imestasime k6laritest kostuva vene diskensi yle. Just nagu filmis - diskomuusika, meigitud ametnikud ja suurte mytsidega miilitsad.
K6igest 15 tundi hiljem olime juba Moskvas. Suur ehmatus - viimne kui inimene n2gi v2lja kui k6ril6ikaja, kelle ainsaks sooviks on me taskud tyhjaks teha ja elutud kehad kuskile rentslisse visata. Seadsime end hirmunult rongijaama nurka istuma, kust mina ja Tauno 14 tunni jooksul liikuda ei julgenud - elu tundus liiga hinnalisena. Silver ja Jaan v6tsid julguse kokku ja asusid Kremli otsima, kuid edutult. Vaksalis kusevad joodikud, rahan2ljas mustlased ja 15-rublane WC j2tsid Moskvast ysna nigela mulje. Nagu lambatalled hundikarja keskel - tipphetkel nillis meid korraga 3 p2tikampa.
Pidev kaardim2ng ja t2ringud p22stsid siiski p2eva ja kell sai ootamatult pool 12. Perroon 4 ja rong!
Subscribe to:
Posts (Atom)
