Hilis6htul ronisime kangete kontidega meid tagasi Kunmingi s6idutanud bussist maha ja asusime juba tuttavaks saanud teed pidi juba tuttavaks saanud hosteli suunas k6mpima. 20 kilosed seljakotid muutsid need 2 kilomeetrit, mis Kunmingi bussijaama kesklinnast eraldavad tyytult pikaks ja korisev k6ht kippus vastu selgroogu kleepuma. Seega on m6istetav, et me n2od ei olnud just naerul kui selgus, et meie jaoks hostelis enam ruumi ei olnud. Asusime mornilt odavat 88maja otsima ning p2rast kahetunnist keerutamist ja seiklemis me yhe leidsimegi. Paar j2rgmist p2eva m88dusid Lynni ja ta s6prade seltsis, kes l6ppkokkuv6ttes ysnagi tyytuteks muutusid. Vaheldus oli teretulnud ja 6nneks polnud hostelis uute tutvuste leidmine keeruline.
Kui me 28. 6htul koos Jaani ja Isheriga bussijaama jalutasime, ei olnud meil aimugi, et meid ees senise elu yks ebamugavaim 88p2ev ootab. J2tsime kalliks saanud L6una-Korealasega hyvasti ja ronisime bussi, mis meid t2itsa Vietnami piiri juurde Hekuosse viima asus. Sinna me l6puks j6udsimegi, 12 tundi hiljem ja ylipahuratena, sest bussijuht pidas vajalikuks igast teele j22vast august l2bi s6ita ja me viimsegi une r88vida.
Piiriyletus l2ks muretult ja olimegi Vietnamis. Rongis6it Hanoisse osutus aga veelgi p6rgulikumaks kui seni kohutavana tundunud buss.
15 tundi hiljem olime aga Hanois ja kogu piin j2i minevikku.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Ära hädalda Mihkel, ise sa sinna läksid, kannata ära, siis on lastelastele midagigi rääkida ;)
Ära ole selline puss, sa olid ju vahetuse boss siin :P
Tervitavad Jane ja Ruudu
Post a Comment