Palusime taksojuhil end hommikul Kunming-Dali maantee 22rde viia, et edasi h22letada, ent koht oli niiv6rd vilets, autojuhid niiv6rd n6medad ja poisiklutid niiv6rd uudishimulikud, et s6itsime tagasi linna, et bussiga Dalisse vurada. Piletite ostmine on Hiinas omaette fiasko - k6ikjal on n6nda palju seletajaid ja nillijaid, et meiesugused kylapoisid satuvad kergesti segadusse. Saime piletid juba soetatud, kui yks memmeke "Dali, Dali, come with me" seletama hakkas ja meid kuskile suvabussi istuma sokutas. V2ljas6it venis - bussijuht suutis teisele otsa s6ita ja jaamast v2lja man88verdamine ei olnud tal samuti kuigi h2sti k2pas. Lisaks kokkupressitud ja ebamugavale s6idule j6udsime Dali asemel hoopis Xiaguani, mille hiinakeelne nimi kindla segaduse tekitamise nimel "Uus Dali" on.
6igesse Dalisse j6udsime juba 6htuh2maruses ja asusime peat2navalt, Fuxing Lult pingviine otsima, mis meid peidetud hostelisse juhtima pidid. Esimene 6htu m88dusgi m88da linna lonkides ning ganjamemmede yle imestades. Nimelt on Dalis v6rdlemisi vaba narkokultuur ja t2navatel on ca. 60 aastased memmekesed, kes sulle "Smoka ganja, very gooda, very cheapa" k6rva sosistavad. Mida kauem Dalis olla, seda muhedamad nad tunduvad ja kui nendega yhe p2eva jooksul t2navanurgal 6 korda kokku satud, ei oska muud teha kui naerda.
J2rgmise p2eva eesm2rk oli j2llegi k6mpimine ja Prantsusmaalt kohale s6itnud alt-rocki kuulamine. L2bi raskuste me kontserdipaika j6udsimegi ja kahetses vaid rahakott. Muusikaelamusest tulenevalt oli j2rgmine p2ev vilets ja syndmustevaene, kuid ka sellised sinised kolmap2evad peavad olema.
Hommikul otsustasime viimsegi pohmelliaatomi v2lja higistada ja asusime yle 4100m. k6rgust m2etippu vallutama. K6ik algas roosiliselt - t6us oli lauge ja ilm s2rgigi jaoks liiga soe. Poolel teel vahepeatusesse ristusid me teed gondlitega, mis laisad turistid vaevata loodusimet kaema s6idutasid. Olime samuti laisad ja ronisime mitmete ehmunud silmapaaride saatel posti otsa ja hyppasime toolidele. J2llegi 45 krooni s22stetud ja adrenaliinilaks veel pealekauba. Nautisime tasuta s6itu ja asusime edasi ronima. Roosilisusest oli nyyd asi kaugel - umbes 3000m. pealt hakkas me ryhkimist takistama lumevaip ning on siililegi selge, et p6lvini valge ollus ja tennised, Jaani puhul sandaalid, ei ole just parim combo. Piitsutasime end kyll edasi, kuid paarsada meetrit enne tippu kadus varvastest tunne ja hirmus kylm puges me hella naha vahele. P88rdusime tagasi ja unistasime soojast...
J2rgmisel hommikul t6usime valutavate kintsude kiuste jalgele ja hakkasime uimerdama. Dalis ongi k6ige vajalikum oskus lihtsalt olemine. Istud Renmin Lul, viipad tuttavatele n2gudele, naerad ganjamemmede yle ja istud, viipad ja naerad. 6htupoolikul j2llegi seltsielu, mis iga veedetud p2evaga j2rjest meeldivamaks muutus. Kuulsime ka kuumaveeallikast, mis kuskil Xiaguani l2histel vaevatud reisilisi ootavad ning j2rgmisel hommikul asusimegi nende poole v2ntama.. Ent m6istetavalt pidi midagi ikka n2ssu minema ja poolel teel hakkas vihma sadama, mis peagi meeletuks padukaks yle l2ks. Allikaid me loomulikult ei leidnud ning Jaanil purunes ka rattakumm, mis minu jaoks yksinda tagasi Dalisse v2ntamist t2hendas. L2bi kylma ja m2rja j6udsingi sooja teki alla.
Sedasi kohati uimerdades, kohati energiat kulutades me aeg Dalis ymber saigi ja pidime suunduma tagasi Kunmingi Vietnami viisat vormistama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment