PEKING 29.02-04.03

Meid, maapoisse rabas Peking oma suuruse ja sagimisega p2ris k6vasti. Rongijaamast v2ljasaaminegi tundus keeruline, r22kimata siis hosteli leidmisest. Kohalike abiga j6udsime l6puks Wangfujing Dajele, n8 main shopping streedile, mille l2heduses ka meie hostel olema pidi. Otsisime-otsisime ja l8puks ta yles leidsimegi, ilusti peidetuna teiste, suuremate hotellide taha. Kergendasime rahakotte, viisime kodinad tuppa, kuid varasest hommikutunnist hoolimata tundus magamine yleliigsena. K6igepealt tuli loomulikult k6ht t2is syya, p2rast seda aga murdus me vastupanu ja seedeprotsessid n8udsid oma energia.
Paar kiiret unetundi hiljem suundusime Silveriga linna uurima. Meeletu sagimine, autojuhid olid segamini ajanud piduripedaali ja pasuna, ylilyhikesed inimesed kes kuskil nabapiirkonnas siblivad ja rattateed laiemad kui Tallinn-Tartu maantee. L2ksime vooluga kaasa, laenutasime rattad ja suundusime Tiananmeni v2ljakule. M88dunud veristest syndmustest (1989. aastal tapeti siin sadu tudengeid, kes julgesid valitsuse vastu meelt avaldada, ka t2nap2eval pidavat valitsusevastased end protestim2rgina siin maha laskmas k2ima) polnud seal m2rkigi, oma koha olid sisse v6tnud hoopis turistidehordid ja suveniirimyyjad. M8ned fotosessioonid hiljem (noorte hiinlannade seas on "valged inimesed" v2ga popid ja kellel nendega koos pilt tehtud, on automaatselt tehtud tyyp) sattusime kokku yhe inglise keelt k8neleva neiuga, kes meid oma jutuga uimastas ja teed jooma vedas. K6ik oli ilus ja hea kuni arve toomiseni, 260(!!!!) RMB n2kku. Polnud muud teha kui maksta ja end kiruda, olime hotellis kyll ylelaskurite kohta lugenud, kes pahaaimamatuid turiste kallitesse baaridesse-pubidesse veavad ja selle pealt kopsaka summa kasseerivad, kuid pidasime end piisavalt kavalateks, et mitte nende konksu otsa sattuda. Ent raha on k6igest paber ja me ei lasknud sellel vahejuhtumil Pekingi ylihead muljet rikkuda. Ostsime telgid ja p2rast paari p2eva ammulisui ringik2imist p2rutasime l6unasse...